Kalev Veskimäe

Maailmas pole kannatusi, on ainult minu kannatus. Maailmas pole transformatsiooni, on ainult minu transformatsioon.

Kõik mida püüad kontrollida, hakkab tegelikult kontrollima sind ennast. Lapsed, raha, alluvad... Mõtiskle ennem kui tahad saada kontrolli elu üle...

Me oleme mis me valime olla, miks mitte valida armastus.

Kui sa ei norska siis see ei tähenda veel, et sa oled ärganud.

Minu suhted teistega sõltuvad minu suhetest iseendaga.

Küsimused hoiavad ärkvel, vastused sulgevad.

Iga kohtumine teise inimesega on ka kohtumine endaga. Üksi elades ei kohtu ka iseendaga.

Armastuse väravad avanevad ainult seestpoolt.

Usalda elu, ära planeeri, unusta eesmärgid - eesmärkidega pole midagi teha. Mida suurem eesmärk seda kaugemale endast lähed. Eesmärke saavutatakse teiste arvelt. Eesmärgile jõudes oled Sa üksi - kõik oled kaotanud teel eesmärgile.

Enamus lähevad välisrada, sest see on lihtsam - jäljendada teisi on lihtsam kui töötada oma individuaalsusega.

Ebamugavustundega saab ka koos elada, lihtsalt ela - ära anna ebamugavusele hinnangut, võta ta vastu, kasva koos temaga - ja mingil hetkel avastad, et polegi seda tunnet enam.

Rahulolu inimese sees ei tekita kunagi väsimust ega laiskust.

Selles tarkuses milles inimene lahkub ei ole oluline koht sellel teadmisel kes või mis ta selles elus oli, vaid see mida inimene selle elu jooksul väljutas teistele ja endasse sisestas, et seda endas kanda.

Ennast avades, ilma tagamõtteta, saate te vastu koormatäied rõõmu, vabadust, armastust.

Nõrku aidatakse, tugevaid tõugatakse.

Mida sogasem vesi, seda selgem on see tulemus.

Kuidas hingad nõnda mõtled, kuidas mõtled nõnda hingad.

Vaikuse taga on alati rahulolu.

Usalda Elu ja elu usaldab Sind.

Oled nii võimekas, kui võimekas on Sinu usk.